Saturday, April 29, 2006

Tulevikus ma olen...

Ma pean lähiajal suureks kasvama ja oma lapsemuredest üle saama! Ma pean! Ma tunnen ennast ka juba nagu lasteaialaps, kes just seda kühvlit tahab, millega sõbranna mängib.

Agrrr...

Ma niiväga tahaksin olla ilus inimene.

Monday, April 24, 2006

Varesele valu, harakale haigus, mulle üks mustika fizz palun

Helen. says:
millega tegeled?
ralf says:
mõtlen sinust


*on kevad ja inimesed otsivad kedagi, midagi , mis oleks kallis ja hea. Kellega poleks palav, aga kes hoiaks sind armastusega ja lubaks, et suvi tuleb ilus.

Ma olen juba kaks korda seelikuga õue jalutama läinud. Ma tean, et natuke on veel vara. Ja et natuke on veel külm, et sääri näidata ja ennast hästi tunda. Aga vahel ma ei oska tagai hoida ja õiget aega oodata. Ma tahan kohe ja praegu. Me oleme seda kevadet nagunii ütlemata kaua igatsenud, kui nüüd lootus pilve tagant paistab, tahaks ka ise kevadine olla. Päikese veel kollasemaks, taeva sinisemaks ja muru roheliseks värvida. Ja puudele lehed ja armastusega panna puhuma sooja tuule.

Homme piilume, kuidas maal elu on. Poisu kutsus mind nädalavahetuseks Saaremaale ka. Ma arvan, et sellest mõelda on toredam, kui me väljasõidud tavaliselt välja kukuvad.


Päike, tule paita mu põski.

Thursday, April 20, 2006

Luuser

Oeh, mul on pohmakas.

Ja kell on 10 neljapäeva õhtul..

Tuesday, April 18, 2006

Ruumipuudus

I've been thinking 'bout
Why you act so proud
I've been thinking 'bout
What's this shit about
Am I losin' control
Am I losin' my soul
Just tell me am
I losin' you

Handsome Boy Modeling School laulab

Monday, April 17, 2006

Tule, teeme linad kortsu

Kui tihti ma ütlen, et armastan? Ma ei loobi ju seda sõna. Või loobin? Aga ma ju tunnen nii. Ja armastus pole nii, et täna on ja homme ei ole. Ma jään armastama, kui ma seda juba teen. Kuigi Joonasega me niitihti enam käest kinni mööda Tallinna tänavaid ei jaluta, armastan ma teda ikkagi ka täna. Ja homme. Kuigi ma Martiniga pole pea, et aasta suhelnud, on ta ikka seda suurt tunnet väärt. Kuigi praegu seda vast enam näost näkku öelda ei julge. Aga ta oli siiski mu esimene See armastus. Kas see on enesekeskse neiu ülim egoism, kui ma ei oska jäädavalt katkestada ühtegi oma suhet, sest jään neist igaüht omal moel elu lõpuni armastama? Ja kellel on üldse õigus olla kade seepeale, et mina ei armasta mitte ühte korda elus vaid palju rohkem? Kellel on õigus öelda, et see EI ole armastus. See, et Sigrit Saaremaale kolis ja meie parimasõbranna suhted omalajal soiku jäid, ei muuda mu tundeid- tema jääb ikka selleks esimseks tõeliseks sõbrannaks, kellega joodi esimesi salajooke ja armastati esimesi iluspoisse. Esimene sõbranna, kellega sai rääkida seksist ja suhetest. Esimene sõbranna, kelle lapsega ma mängida saan. Ärge öelge, et ma loobin seda sõna. Ma võibolla lihtsalt armastan rohkem kui sina või tema.

Aga kes rohkem armastab, see rohkem kannatab.

Jannet ma armastan muidugi ka. Temata ei oleks see SEE.

Sunday, April 16, 2006

Marin:''Aramis on meist väga sees. Ma jäin suht purju.''

Helen says: noh lollus tema juurde minna on ka omaette aga noh ma ei mõtelnud vist ise. Aramis mõtles
Helen says: Armais on homo
Janne says: Mhmh, ma tean, mina ju selle avastasin. Aga olgem ausad- ma olen kuradi õnnelik, et ta homo on. Mõtle, mis meie mainest siis saaks, kui me purjuspäi tema mõju all olles koguaeg tüdrukutega ringi aeleks?!?!

Loodan, et uus poiss kallistab ja iial ei lähe

Tegelikult ei ole tore ärgata õe kõne peale, et saame poole tunni pärast ''seal säästuka juures'' marsapeatuses kokku. See ei ole tore. Eriti kui sa peaksid temaga mitte kokku saama, vaid koos olema. Aga öösel rändavad kinnisideedega neiud ikka oma kinnisideede kaissu, mis siis, et see peaks kõikide seadustega keelatud olema. Ma oskan ikka rumalusi teha. Ja ma teadsin neid ette. Gaash. Ma olen nõrk...

Janne on palju musim:)

Ps: mu priveepoiss on eestis:) Mailõpus tuleb kauemaks


16.04.2006
12:16:11
Priveepoiss.. Eestis says: ''ja räägime tihemini siis''

Me joome poisid ilusals ja laua alla. Pärast vaatame laua alla: "Oli tere ilus poiss"

Päris naljakas on ärgates avastada oma telefonist uus number, mille omaniku nimeks on salvestatud "Kalliis". Pikema mõtlemise tulemusena meenub, et too "Kalliis" pidi täna helistama. Ja see, et tal olid mõnusad kõhulihased. Nägu on ähmane.. Meeldiv üllatus on see, kui kõnealune siis lõpuks õhtul helistabki ja välja kutsub. Kuna ma selle kõne ajal StripAerobika trennis (ei, seal ei riietuta lahti!) olin, pidime kohtumise hilisemaks lükkama. Järgmine kõne on kell 11 õhtul, just 10 minutit pärast seda kui mina eilsest peost väsinuna voodisse olin heitnud ja "Triumfikaare" kätte võtnud. Seega lükkus meie kokkusaamine tänasele. Loodetavasti tunneb ta mu ära, sest minul on tema äratundmisega väiksed raskused. Tegelikult ma kardan temaga kokku saada- äkki ta on kole? (Kuigi ma mäletan, et purjus peaga kui ta mu telefoni numbrit küsis, vastasin ma talle: "Okei, sulle ma võin oma numbri anda, sest sa oled ilus". Aga purjus olles tunduvad kõik ilusamad kui nad tegelikult on..) Gaash.


Helen on musi!

Saturday, April 15, 2006

Mõnikord on vaikus kahe Hinge vahel ilus.

Jälle ma teen oma vanu rumalusi. Aga mis ma parata saan. Hing tõmbab. Nagu magnet oleks mu rinntaskus, mis aina sinnapoole tahab.

Nii nukker on. Mõtlen küll, et sõbrannasid on... Aga neid, kes tuleks siis, kui kutsun. Vahest ei tule isegi need, kes alati tuleks. Siis lähed üksi, norutad, pärast kahetsed, et üksi läksid. Ma nii tahaksin nendega.

Friday, April 14, 2006

vaatad voodist tagurpidi päikest

Kummaline on. Mul on justkui hea. Ja samas on väga halb. Sisetunne vist. Praegu ei ole suvi. Pole seda tunnet, et läheks ükskõik kuhu ja teeks ükskõik mida. Pole piisavalt enesekindlust. Ma ei usalda iseennast, mul on vaja sõbrannasid, kes kontrolliks, kas ma ikka mina ise olen. Ma ei taha olla kahepalgeline, kuid viimasel ajal kukub aina enam nii välja. Ma tahaks olla otsekohene ja siiras. Ma ei valeta aga jätan rääkimata. Sest mulle teeb endalegi nalja tunded, mida ma tunnen või situatsioonid, kuhu satun. Ma lihtsalt satun nii kaheti mõistvatesse olukordadesse. Ma kardan, mida sõbrannad arvavad. Nad ei julge küsida ka- ja ma ei julge rääkida. Äkki nad arvavad, et püüan ennast sellega ''ehtida''.

Ma ei tea enam mitte midagi.

Tuesday, April 11, 2006

Sometimes you gotta say please

Me värvisime Ketliniga täna hommikul küüsi. Tegelikult värvis tema aga minu omasid, niisiis võin selle tegevuse meile mõlemale omastada. Kui ma praegu oma küüsi vaatan siis mu helebeez-roosad küüned on suutnud tänase päeva üle elada nii, et ainult üks küüs pole laiali ega kraapida saanud. Siit tuleb järeldada, et minusugustele tüdrukutele ei sobi küünte lakkimine.

Birgit on nüüd kodutu. Ta oma ema viskas tüdruku tolle enda korterist välja, sest too otsustas lõpetada suhte poisiga, kellega ta seal korteris poolteist aastat kooselu ''nautis''. Mees jääb korterisse, neiu on kodutu, pealegi sõidab mehehakatis veel neiu vanemate ostetud autoga. Kusjuures neiu raha eest. Ja tüübil on veel õigust ülegi, et ''ise tead millest ilma jääd, kui minu maha jätad, ma olen parim, paremat sa ei saa elu sees'' märkusi visata. Kus selliseid mehi tehakse? Ma laseks selle tehase õhku. Miks üldse lapsevanemad selliseid mölakaid enda tüdrukute ligi lasevad? Ja kui tütar leiab, et edasi oleks õige sammuda üksi, jätavad ta toetuse ja elamispinnata kuuse alla? Kui ma oleks Birgit, ostaks ma endale uued vanemad. Ma lihtsalt ei oska ära kurvastada. Nüüd koostame temaga ''ellujäämis'' majanduslikku plaani, mis peaks teda lähima kuu aja jooksul toitma. Muidugi veel kõik juuksurid ja mõni nipet näpet asi, mis igal endast lugupidaval neiul vaja on. Lihtsalt kurvaks teeb.
(Me istusime täna neli tundi kohvikus ja ikka ei saanud kõiki jutte räägitud.)

Thursday, April 06, 2006

Jannest

Päev oli augustis ja mina, kärsitu nagu ma olen, ootasin kuskil sõpru järgi, kes kuidagi edasi liigutud ei saanud. Ja siis tuli üks tüdruk ning küsis minult midagi, mis mu segadusse ajas. Varsti me saime kokku ja naersime. Ja siis me nägime juba igapäev ning naersime veel rohkem. Praegu ma võin temaga ka koos nutta. Sest ta teab, mida teha.

Meie teame, mis on moeshoud või veetsee seiklused. Ma tean, et kui tema ütleb, et ma peaks poisi juurde minemise asemel temaga peole minema, siis ma peaksingi seda tegema, sest tema teab paremini.

Meie teame, mis on peod, kus sa pole enam sina ise ja üritused, kus sa tahaks olla ükskõik kes, kui see, kes sa oled. Me teame mida tähendab lumes lamamine, mida valutavad kõhulihased ja jutuajamistrennid meesteriietusruumi ees. Me teame, mida tähendavad endised poisid ja mida tähendab, kui üks millegipärast kuhugi tulla ei saa.

Kuidas meil on kahepeale alati raha. Kuidas laupäeva hommikuti ballettipileteid ostmas käiakse ja kuidas maitseb Moskva mandli latte. Me teame, mida tähendavad ööklubis suudeldud poisid ja millal nende kõnedele mitte vastata.

Sest me oleme olnud palju udus ja pidanud oma ma-tegelikult-ju-ei-ole-üldse-paks figuuri juures umbes kõiki dieete. Sest nii on elu huvitavam. Kui sõbranna ei luba sul kohukesi süüa või poisiga ära leppida. Ja kui sõbranna ütleb, et leppima on vale sõna, sest te pole kunagi riius olnudki.
Tüdruk, kes teab kõiki su vigu ja armastab sind koos nendega.

Keegi, kes räägigib kõigist hästi ja armastab maailma enda ümber. Isegi siis kui päike ei paista ja latte pole üldse piparmündi maitsega( sest tema arust on). Sõbranna, kes on vahel laupäeva õhtul nii väsinud, et läheb kell 10 magama, et hommikul sinu ''lugude'' peale : ''Kallis, täna ei ole enam esimene aprill, ära tee nalja'' öelda. Sest ta on nii kallis, et ta võib sulle halvasti öelda aga ütleb ikka hästi. Või tundub tema öeldud halb heana, sest sa tead ju ise ka kui totuks, rumalaks, lapsikuks üks pisike armastus mõne mulle-tegelikult-ju-ei-meeldi-tema-juures-mitte-midagi poisi vastu teeb.

Sest ma armastan teda. Sest isegi täiesti aramise-chikina on see ainuke asi, mida ma enda ''päriselust'' tean. :) Muah!

Kinnisideest

Helen on lolliks läinud! Nii otseses kui ka kaudses mõttes. Esiteks ajab ta "me pole Temaga veel ära leppind" ja "ma pole Teda veel täielikult endale sebinud (ja seejärel maha jätnud)" väga sassi.
Teiseks ajab ta sassi abielu ja kui-näeme-siis-suudleme-suhte.
Kinnisideed on normaalsed, kui nad ei häiri meie kogu ülejäänud elu. Aga Heleni "kogu elu" ongi ainult see 1 kindel kinnisidee. Ma ei saa temaga isegi normaalselt teisi tsikke kritiseerida ja ideaalse mehe otsingute jätkamist planeerida.
Jah, ma olen kade. Kade kinnisidee peale.
Naeruväärne.

P.S sebi ta kiiresti ära ja jäta maha nii et me saaksime jälle lihtsalt eimillegi pärast õnnelikud olla.

Saturday, April 01, 2006

Mehed ja mina

Ei tea kust ilmus välja minu hr. Iseteab. Mul on nõrkus ta vastu.

Õde: ''Mina ei saa aru kuidas mu õel neid mehi niipalju on''