Ma lähen poen tema juurde. Tema pessa. Ma arvan, et ma oskan igal pool õnnelik olla. Koht ei loe. Mõni inimene lihtsalt mõjub halvasti.

Mul on tunne nagu ta oleks osa minust. Ja temata on midagi puudu. Ma ei tea, mida ma enne meie kohtumist tegin. Meie kohtumises oli liiga palju juhust, et olla juhuslik.

See olemine ei saa üle minna. Siia ei aita aeg. See ei ole tunne. Lihtsalt ongi nii. Mina ja tema.