Ja igas tema lauses kõlab ka see, et on järjekordne öö, kus sa ei maga, vaid räägid mingi tuttavaga oma sõbrast.

helen. says: Aga ma leian, et kui õige mees tuleb, siis on tal võlukepike, mis kõik kohe korda teeb(kui nii vaid oleks) ja ma ei mõtlenud praegu vasakule
annabrit. says: no sellistel poistel on jah võlukepikesed
annabrit. says: peeter oli minu kepp.
annabrit. says: kuramus, see on nii naljakas

Eilne hommik hakkas sõnumiga Annabritilt, kes leidis, et pole üldse paha mõte laupäeva hommikul tema voodis lebada ja kooke süüa. Niisiis ma kolisin end enda voodist tena omasse ja lebasime terve hommiku pluss pärastlõuna rääkides oma ''matahaksetoleksjälleniinagumeiloli'' suhetest ja teiste seksuaalelust. Meile meeldivad vist teiste asjad praegu rohkem, sest me ise oleme rikastunud kool-trenn-voodi režiimist niivõrd, et see on me ajud ja kogu potensiaali suhteid lüüa, ära söönud. Ja siis me mõtlesime, et kuidas MEIE, kes on alati mehi murdnud ja enda armastust läbi katse-eksitus meetodi otsinud, istume laupäeva hommikul sõbrannna voodis, ja mitte üldse ei arvuta kokku mitmele mehele sai eile telefoninumber antud.

Üldiselt me leidsime, et kui see õige mees tuleb me ellu, siis peaks ta kõik pseudoprobleemid me mõtteist kustutama. Nagu ristiema tuli võlukepiga ja tegi kõik, et Tuhkatriinu ballile saaks. Ta mitte ei pannud printsi Tuhkatriinusse armuma vaid andis talle võimaluse olla tema Ise ja särada. Kas see on palju palutud?

Käisime Annabriti ja Mariniga eile Nõmmel mu põhikooliaegse pinginaabri juures peol. Me pole Liisaga eriti suhelnud vahepeal. Vahel helistame ja lubame, et lähme kohvitama või klubisse mehi vaatama. Aga siiamaani on kõik kuidagi juttude piiridesse jäänud.
Vahel on kahju, et sõbrannad niimoodi oma elu hakkavad eraldi elama...