Me mängime golfi ja tennist ning tantsime vaid parimates ööklubides. Eliit nohhh...

Tuleb välja, et selle aastane suusareis Aplidesse jääb printsess Helenil ära. Meie vallutada jäävad ainult kodumaised künkad. Seda pole varem sellises plaanis juhtunud. Aga see on see, kui jätta kõik asjatoimetused enda ajada- istud oma mugaval kotttoolil, tõmbad suure punase teki peale ja teed kurr nagu mõni eriti armas kiisu. Kui niimoodi toimetada päevast päeva, pole varsti enam isegi imeks panna, et kõik asjaajamised ununevad justkui mängleva kergusega.

Tõnis kutsus mind järgmise nädala alguseks enda kooliga(ma isegi ei tea, kus koolis ta käib) Kuutsemäele. Te tõesti ei kujuta ette, kuidas ma tahaksin minna. Umbes niiiiiiiii palju. See ei mahu sõnadesse. Osaliselt juba sellepärast, et Tõnist pole kaua näinud ning tal on kindasti kenad kursavennad. Sündsal tasandil aga ikkagi seepärast, et igatsen Kuutsemäe loodust ja muidugi lauale ronida. Kasvõi siis ainult seepärast, et tüdrukutega Britney Spears'i järgi rokkida. Okei okei, esialgu siiski lumelauale ja ilma Britney Spears'ita.

Teiseks olen ma vist jälle vanaks jäämas. (Ma räägin jälle endale vastu, eksole...) Millal see viimati oli, kui sõbrannaga klubitama minemise asemel valisin nunnu juures jalka vaatamise ja niisama üks ''Love-sick-puppy-niuks-niuks-niuks.''-olemise.
Sorry, Janne.
Armastan sind, iludus. Blondu:)