Probleemivaba nädalavahetus on see, mis meid ootamas...

Niisiis lähme meie Jannega nädalavahetusel Kuutsemäele lumelauda harrastama ning mehi vaatama. Ma ei tea kummas järjekorras tegelikult meie eesmärgid on, aga mina kavatsen suurema osa ajast(mis võimalik) pepuli/põlvili mäest alla lasta ja ma leian, kui pisike lonks sõbrannaga sinna juurde, siis saab meil väga tore reis olema. Ööelu kohta ma midagi öelda ei tea, aga rahvas pidi olema tore(ja on tore) ja ma usun, et meil seal üks segasumma suvila hakkab toimuma....

Aga see, et midagi lõpuks toimuma hakkab, on iseenesest meeli ülendav, kuigi vahel tekib tunne, et ma olengi vist oma hinge lumelauale maha müünud- ei oska enam temata kuidagi õiges elemendis olla.

Kuna Märt käskis mul rahvast moosida, et mu elu odavamaks teha(neiu elas terve esimese kuupoole võlga, sest kuu lõpus ette tulnud lauareis nõudis ettearvamatuid väljaminekuid) ja küsida, kas keegi ehk nii armas ei ole ja lumelauda laena.

PS: Ma olen isegi lumelaua õpetajaks olemise kursused saanud.(Mida ma vist oskan paremini, kui ise sõita, aga see ei loe eks, kui ise asja naudin)