Wednesday, August 23, 2006

suveõhtu

Tegelikult mul on üldse see mure, et kas minna homme Saaremaale tagasi, või mitte. Ei taha üksi minna, ei taha hääletada ka(rohkem nagu, et tema ei luba) , aga raha kaa nagu pole. Põhjus, miks ma minna tahan, on Sõpsu sünnipäev. (Sa võid mulle nõu anda, mis sa arvad? Kas ma olen viie päevaga võimeline kuti ära tüütama?)

Vahel on vaja selliseid hommikuid nagu täna, kus pea käib ringi ja niitmata muru on paljaste jalgade all vihmasest ööst külmavärinaid tekitavalt alasti. Kui teised veel magavad ja tema läbi une mu käimiste kohta küsib. Ka veel nägu tekki peites, et müristamine unenägudemaailma ei kipuks, tunnen ma tema hoolitsust. Et ma ikka vett tooma läheksin. Sest meil on öösiti janu. Ja ma ei taha, et tema jalad märjaks saaks.

Kuigi ma olin siiski vist enamuse ajast sõbrannadega. Käisime autoga sõitmas, tarbisime kolevastikult palju alkoholi( 25 krooni päeva peale, et end rõõmsaks juua), käisime paljalt ujumas ning enda tehtud ekskursioonidel. Kuulasime hästi kõvasti britney spearsi ja backstreet boys'i, sõime umbes pool pakki nuudleid päevas ja jalutasime mere ääres. ,Me nägime tulnukaid, kes arvasid, et me oleme ''lihtsast elust'' ning meilt päriti, et kas viinakokteil meie veepudelites on ikka vesi või kohalik vesi, mis pidavat õllesegune olema.

Kaklesin ka seal ühe tüübiga, kelle arust oli naljakas pidevalt norida, seda, et ma peaksin oma armsaga ''tegema nii nagu suured teevad'' ja teiste ees suudlema, ma siis arvasin vastu, et tema võiks teha nii nagu väiksed teevad ja magama minema. Mingil hetkel Sõpsu kaisus istudes käis vist minu purjus mõtetest üle huulte ka: ''osta endale uus elu, võin raha laenata''. Ja see, et sõbranna soovitas tal jalad maha saagida, jäi küll tema hinge kraapima. Ah, ise oli mõttetu tüüp. Ta oli konkreetselt selline inimene, kes kunagi oma naist petma ja käsutama hakkab, teda petab ja kõrtsides joob. Millegi märkimisväärsega hakkama ei saa, ainult ''pidutseb'' ja laaberdab. Talle on see näkku kirjutatud. Ja ausaltöeldes pole ma eriti kritiseeriv ja vaenulik inimene. Mu närvidel peab varemasti ikka korralikult mängima.

Aga mul on see mure. Ja eks ma hommikul vaatan endale peeglist näkku ning hindan oma enesekindlust 10 palli süsteemis. Huvitav kui armas ma olen. Huvitav, kas ma jaksan.

1 comment:

Mats Volberg said...

see jalgade saagimine oli küll päris hea :)