Igaühel on oma lugu

Mõtled küll. Ma tean. Mõtled, et ilusad tüdrukud. Et neil on sõbrad. Raha. Võimu Armastust. Intriige. Et neil on Kõik. Mis saakski puudu olla, kui välimus kõik võluvate nikerdustega uksed ahhetamapanevatesse ruumidesse avab? Kõlab võrratult, kas pole?

Kuid isegi ilusate tüdrukute elu pole nii lihtne.
Et ainult ärka, naerata ja juba jumaldad tulevat päeva.

Ei, ta ärkab nagu sinagi. Enne päikest, piinava äratuskella peale. Või tegelikult esimese äratuse ta magab sisse. Paneb õhtul kella meelega varem helisema. Et saaks veel mõned minutid. Mis näitab inimese ülemvõimu selle tühitähtsa aspekti suhtes, kui on aeg. Unisena, pimedasse vannituppa koperdades ta vannub. Hinges. Et ärkama pidi. Et põrand on külm ja korter kõle. Et eilse õhtu tegemised tänasesse hommikusse lükkas.

Ripsmetušš on kuhugi maha ununenud, kosmeetikakoti leiab peale mõningat põrandal põlvitatud minutit voodi alt. Päevakreem on peaaegu otsas ja kraanist voolav vesi ei lähegi täiesti kuumaks. Külmetav ihu kuivatatakse punase käterätiga, selga tõmmatakse kodune pusa. See on ju argipäev. Aga ta ei hooli. Kõigiga juhtub.

Juba õhtul und oodates mõtleb ta läbi, mis hommikuks süüa tahaks. Tassi kuuma kohvi ja pool tassi virsikujogurtit. Kööki jõudes on aega juba vähe. Haridusasutus ootab, hilinejatele lüüakse hingekella. Virsikujogurt on otsas ja piim halvaks läinud. Võileiba ei taha. Salamisi hing naeratab. Hommikusöök söömata jätta. Pisike võit enda üle.
Või pigem saatuse võit tema üle.

Oleks mul load, oleks mul auto, mõtleb ta, kui majade vahelt labürendist lõpuks suure teeni jõuab. Koolitee. Väsimus. Jõuetus. Saaks see lõpuks ometi läbi. Tasapisi on ta kohustused ära söönud pisikesegi usu endasse. Tibutav vihm väsitab vaimu. Päike, kellele sa end müüsid?

''Tule, teeme kohvikus ühe koogi ja kohvid!''
-''Kas ma ainult vett võin juua?''

Sellest ei ole kunagi kerge rääkida. Vahel see teeb õnnetumaks, kui iialgi oskaksid olla. Aga sellest ei saa rääkida. Inimesed ei usu. Nad ei võta sind tõsiselt. See ei saa olla probleem. See on vaid ilusa tüdruku pirtsakus. Aga see on haigus. Teid ei huvita. Teile olen ma ikkagi ainult ilus tüdruk.

Iseendale olen ma haige.