Maris ütles nii armsalt. Et see kui ta meid hommikul vara kodupoe ees nägi oli klišee. Ei, et.. nii lihtsalt peabki olema.
Eile hipodroomil jalgrataste kõrval üksteise kaisus pikutades tuli meil järjekordne hullumeelne idee ja varsti istusimegi ülespandud telgi ees vaikses rannas ja lugesime seda igivana kollaste kaantega mikihiire koomiksit.
Ainuke, mida ma tahan, on temaga koos olla.
4 comments:
see on hea :)
kuni te mõlemad tahate. hoidke seda.
Naljakas, et mu armumine üle ei lähe. Aina süveneb.
meil oli ka nii.
aga vähemalt ühel meist läks see üle. ja mitte armastuseks.
või nii tundub praegu.
Nii nagu tavaliselt läheb. Me mõlemad kardame ka, et äkki läheb nii ja loodame, et ei lähe. Püüame ka erimeelsustest ja ''sa oled liiga purjus, palun mine magama'' abielutülidest üle olla.
Teame, et tulevad tülid, sest pill tuleb pika ilu peale. Me teame mis meid häirib ja püüame neist olukordadest eemale hoida.
See hirmutabki, et see läheb üle. Tavaliselt läheb minul üle. Aga on ka vastupidistes olukordades oldud.
Ma loodan, et meil on piisavalt seda, mis meid koos hoiab.
Sest mul on usku, et äkki seekord see jääb. Sest ta on lihtsalt teine mina ja saan temast alati aru.
Post a Comment