Uni kriibib silma, voodit ei tee keegi ära
Üldiselt piinlen ma lõpmatu unisuse käes. Sisetunne ütleb ka, et peaks nagu kurb olema, kuigi õieti ei teagi mispärast. Mulle on alati räägitud, et olin juba mõne aastaselt selline- istusin üksi nurgas ja tahtsin kurb olla. Seepärast ütleb ka tema, et teen jälle seda nägu, mis ühel mu lapsepõlves tehtud pildil oli.
Kas on oluline, et elu oleks ilus eest või tagantvaates?
2 comments:
Eilset päeva tagasi ei võta, samuti nagu tänastki, hommset saad aga täpselt selliseks planeerida, nagu süda soovib ja ressursid lubavad ;-). See mis täna tehtud ja tundub tobe, võib aga juba aasta pärast vägagi võluvaks mälestuseks saada :o)
Aga kui ükskord pingelangus tekib ja enam ühtki sellist kohustust ei ole, mida unega võideldes või uneaja arvelt peaks tegema, siis üks blogipidajanna magab ilmselt samamoodi, nagu see väike tegelane siin videoklipis: http://www.youtube.com/watch?v=_vdYSZ4YGnU
(Kõrvaklappidega kuulatav ja Copy-Paste paneb siis aadressi tööle.)
Post a Comment