Luule ei pea riimuma, kui tunded ei pane laulma

Küürides seebiga nahka,
ja kui pesen õhtust,
hommikust nägu,
kipub ta maitse mu keelele,
kuigi suu polnud praokil
ja veel polnud maitsenud huuli.

Mu nahk on liiga õhuke,
et võidelda maailmaga.
Äkki peabki nõnda olema,
et mina saan haiget,
et seebist tuleb kibe maitse,
ning armastusest valu,
ja ülejäänu saavad teised endale.