Kas ma olen lihtsalt kuri ja küüniline või on mul ka õigust selline olla?

Kuid äkki ma lihtsalt ei taha talle andeks anda? Ja seepärast ei suuda seda teha? Sest ausalt öeldes ei tea, kas ta tõesti tahaks ülejäänud elu minu pisaraid pühkida...

Ma ju tean, et varsti on tal silmapiiril järgmine lõdva püksikumm, kes tahab lihtsalt lõbusalt aega veeta. Niikaua, kui tema ainult endast neli, viis kuni rohkem aastaid noorematega suhtleb, peaks neid ju veel mõnda aega jaguma.

Muidugi teeb asja paremaks see, et suvenaisukesed hakkavad minu postkasti üleolevaid kirjatükke läkitama.

Tänan, Hanna! You made my day! Again!