Mu lemmik aastaaeg on öö

Tundsin esimest korda üle pika aja, et suudan huvi tunda ka mõne muu mehe vastu, kui see, kes mind kodus õnnetuks teeb. Olin sellest pool õhtut nõnda eufoorias, et ma kohe tundsin, kuidas mu unistused jälle natuke reaalsemaks muutusid. Praegu pole üldse veel oluline, kas nemad minu vastu sama tunnevad. Kuigi ma ei pea ennast nõnda hulluks eksemplariks, et ma nad seda teha ei võiks. Lihtsalt. Naeratada, kallistada, naerda, juua, vestelda kellegagi, kes pole lihtsalt sõber, vaid keegi, kes on võimeline panema su põlved värisema ja pea ringi käima. Sest ta on seda juba kunagi teinud.

Ma isegi ei teadnud, kuidas ma sellest puudust tundsin.

Ma küll mõtlesin kuueteist aastaselt paljudest asjadest teisiti(ma ei julge öelda, et valesti), aga loobumine oli üks vähestest asjadest, mille Tegemist ma kahetsen.