Monday, November 24, 2008

Müraks kellegagi lumes (mures)


Anna- Britt ütles Tartu kohta ''Vanad mehed''. Eks ta vist natuke ole. Tõtt ka. Ikka on mõnus tänavatel ekseldes Sõpruse Puiesteed kuulata ja mõelda. Ma armastan lumist talve. Olen juba nende paari päevaga õues rohkem aega veetnud kui tere sügise peale kokku. Urr. Homme saan mantli ka selga. Jope on ka veel puudu. Valisin välja aga raha ei tule enne kui kuu lõppenud ja hinnaralli on läbi. Seega jään vist ilma. Enne peab tööd ka tegema.
Talv võiks maha jääda. Meie hoovi lapsed ei teagi vist enam, mis on porganditega memmed ja lumesõda. Sest nii mitu aastat oleme peaaegu ilma olnud. Igatahes kirevast algkooliseseltskonnast ei silmanud ma hoovipeal ühtegi last silkamas. Kummaline.
Minu tita oli ainuke.

2 comments:

Mats Volberg said...

Et sul see pilt peabki seal lehe all ääres nõnda suurelt olema?

ps. kuidagi kahju on...mul on juba peaaegu tunne, et võiksin sind päriselus ära tunda :o

H said...

Vaevalt:)