Friday, August 21, 2009

Tüdruk aga ootas teda piinava ärevusega ning alles mehe naeratus andis talle hingerahu tagasi

Ja nüüd kriibib see väike armumine mind seest katki. Miks ometi? Tahaks tunnete volüüminupu mõneks ajaks nulli keerata ja lihtsalt vabadust nautida. Aga ei. Mina ei suuda. Ma alati pean leidma endale midagi, mis kõik hea ära rikuks ja haiget teeks.

Ikka veel olen katki.

Üksi on nii hirmus.

3 comments:

myself said...

kui ma ometi oskaksin sulle midagi öelda...

H said...

Kas siin on üldse enam midagi öelda? Et ma ei oska õnnelik olla.

soodoma ja gomorra said...

kuule, oled kuu lahus ja tahad kangesti õnnelik olla...
kas sa pisut võimatut ei taha?
praegu ongi kurb olemise aeg..või mis..
korjad aga kogemusi kokku ja nii sa lõpuks end leiad ja õnnelikuks saadki...